Küüslauk

Allium sativum L

• KARUSLAUK • JUUDISIBULAD • K??TSLAUK • NOBLUSIBULAD • KIBLUK

K??slauk on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast.

Ta kasvab enamasti poole meetri k?rguseks. Esmalt ilmuvad valkja nahkja kattega kaetud sibula k?lgsibulatest rohelised umbes sentimeetri laiused pikad lehed. Juuni keskpaigaks sirutub lehtede vahelt v?lja umbes 60 cm pikkune vars, mille otsas on kattelehega kaetud ?isik. Sellest tulevad varsti v?lja pikaraolised punakad v?i valkjad ?ied. Kui esimene ?isikuga vars maa poole tagasi k??ndub, on k??slaugu sibul koristamisk?ps. Nii lehti kui ka sibulat muljudes on tunda ainuomast k??slaugu l?hna.

Eestis k??slauk looduslikult ei kasva. T?en?oliselt p?rineb ta Aasia l??nepoolsetelt aladelt ja teda kasvatatakse kogu maailmas parasv??tme ja subtroopilistel aladel aia- v?i p?llukultuurina.

K??slauku on vanarahvas kasutanud seedeelundite tegevuse parandamiseks, isutuse vastu, s?damehaiguste raviks ning k?lmetushaiguste ?rahoidmiseks ja raviks. Tal on olnud oluline koht ka naha- ja hambahaiguste leevendamisel ning sooleparasiitide v?ljaajamisel. Veel on k??slauk sagedane komponent rahva seas tuntud v?hiravimites.

K??slauk ei ole olnud v?ga ammu levinud aiakultuur ja ravivahend. Nime „juudisibulad” ajendiks on m?rgitud, et „juudid s??vad palju k??slauku, sellest ka nimi: juudisibul”. K??slaugu tarvitamine levis Eestis N?ukogude ajal, kui liitumine idapoolse kultuuriruumiga oli paratamatu. Selle populaarsus suurenes aga veelgi, kui peale Eesti taasiseseisvumist hakati rahvale tutvustama idamaiseid ravi- ja toiduvalmistamisviise.

Ravimtaimede andmebaasist Herba leiab, et k??slauku on kasutatud umbes 60 haiguse v?i vaevuse ravimisel.

? M?rjamaa kihelkonnas on k??slaugust abi saadud koguni peavalu vastu: „P??valu vastu v?eti k??slaugu kasusi ja pandi p?lema, siis seda suitsu hingati kopsu, siis pidi p?? terveks saama.” Vilbaste, TN 7, 151 (8) < M?rjamaa khk., Haimre v., J?e??re k., Laanepere t. – Eduard Gildemann < Jaan Uuesson, Velise 6-kl. algkooli ?pilane (1933)

? Adaveres oli k??slauk s??giisu ?rataja: „K??slaugu?li on parim vahend s??giisu ?ratamiseks.” ERA II 193, 480 (25.18) < P?ltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. – Jaan L??ts < R. Sepp (1938)

? Kivi?li kandis saadi sellest abi krooniliste s?damevaevuste korral: „S?damehaigeks j?in ma 1941 a. K?isin arstide juures. Arstid aidata ei suutnud. Siis hakkasin ise koduste rohtudega ravima. Arstirohud ei aidanud, haigus l?ks halvemast. Keegi vanem inimene ?petas mind: iga hommikul, kui ?rkad, s?? ?ks t?kk v?ileiba k??slauguga. Sedasi s?in kolm aastat j?rjest, siis tundsin, et mul on parem. Kui l?ksin arsti juurde, arst k?sis, et millega ma olen end ravinud. Arst ?tles, et s?da on palju paranenud. /–/” RKM II 162, 37/8 (1) < L?ganuse khk., Kivi?li – Meery Kaasik < Leontine P?rnam?gi, s.1902 (1963)

? Sangastes eemaldati k??slaugu abil konnasilmasid: „Harilik sibul ehk k??slaug hakitaks peeneks, pannakse lapiga konnasilma peale, aga enne iga rohu ajal tuleb konnasilma soojas vees leotada.” RKM II 169, 404 (701) < Sangaste khk. – Olga Esta < Anna Tiideberk, s. 1877 (1963)

Droogina kasutatakse k??slaugu v?rskeid k?lgsibulaid (k??slauguk??nt – Allii sativi bulbus) v?i nende kuivatatud pulbrit ja sellest toodetud t??stuslikke preparaate.

Euroopa farmakop?a s?testab kvaliteedin?uded k??slaugupulbrile (Allii sativa bulbi pulvis), mis saadakse k?lmkuivatatud v?i temperatuuril kuni 65 °C kuivatatud k??nte pulbristamisel. Droog peab sisaldama v?hemalt 0,45% allitsiini, niiskusesisaldus peab j??ma alla 7% ja ?ldtuhka v?ib droog anda kuni 5%. Euroopa farmakop?a esitab ka n?uded hom?opaatiliste preparaatide valmistamiseks kasutatavale k??slaugule (Allium sativum ad praeparationes homoeopathicas): selleks kasutatakse v?rsket k??slauku, mis tohib sisaldada kuni 55% niiskust. Sellisest l?hteainest valmistatakse piiritusega nn ematinktuur, millest omakorda toodetakse lahjendamise teel hom?opaatilisi potentse ehk lahjendusi.

K??slauk sisaldab 0,1–0,4% taimerakkude purustamisel eralduvaid aineid, mille p?hikomponent alliin laguneb ens??mide m?jul allitsiiniks, all??lprop??ldisulfiidiks, diall??ldi- ja dial??ltrisulfiidiks.

Alliin

Allitsiin

Euroopa Ravimiamet ei ole k??slaugu toimete osas veel l?plikku seisukohta v?tnud. Vaatamata paljudele uuringutele ei saa seda pidada veel t?endusp?hiseks ravivahendiks. Tuginedes traditsioonilisele kasutamisele, mida omakorda toetavad ?sna rohked teadusuuringud, peetakse k??slauku, selle pulbrit ning v?rsketest k??slauguk??ntest valmistatud rapsi?liekstrakti, samuti 34% alkoholiga valmistatud kuivekstrakti heaks vahendiks ateroskleroosi ennetamisel ja k?lmetushaigustega kaasnevate s?mptomite leevendamisel.

Alliini lagunemisel tekkivatel ainetel on tugev antibiootiline toime. Peale bakterite aitab k??slauk m?ningate seente, viiruste ja parasiitide vastu. Rahvameditsiinis tuntud gripivastast m?ju v?ib seletada otsese gripiviirusevastase toimega, kuid tuleb silmas pidada, et see avaldub vaid teatud gripiviiruste korral. K??slaugu sageli v?idetav immuuns?steemi tugevdav toime ei ole teadusuuringutes kinnitust leidnud, see p?hineb vaid rahvameditsiini tarkustel. Seevastu on h?sti t?estatud k??slaugu kolesteroolisisaldust v?hendav toime, mist?ttu v?ib k??slauku pidada s?dame-veresoonkonnahaigusi (eriti ateroskleroosi) ennetavaks vahendiks. Samuti kasutatakse seda seedetegevuse soodustamiseks, see v?hendab soolestikus k??rimis- ja roiskumisprotsesse.

Limaskesta ?rritava toime t?ttu on k??slauk vastun?idustatud mao ?lihappesuse, haavandt?ve, ?gedate mao- ja soolep?letike, neeru- ja maksahaiguste ning tundliku mao limaskesta korral. Raseduse ja imetamise ajal v?ib k??slauku tarvitada v?heses, toiduga saadavas koguses. Koostoimete kohta ravimitega andmed puuduvad, kuid koos vere h??bimist v?hendavate preparaatidega peaks seda ettevaatlikult tarvitama. K??slauku soovitatakse v?ltida 7 p?eva enne kirurgilist operatsiooni, sest ta v?ib suurendada l?ikusj?rgseid verejookse.

RETSEPT Hakkida 2 k??slauguk??nt peeneks ja s??a koos leivaga ateroskleroosi ja viiruslike k?lmetushaiguste ?rahoidmiseks.