Lepp

Alnus spp

SANGLEPP – EMALEPP • KOERATAMM • SEATAMM HALL LEPP – ISALEPP • P?LLULEPP • PASKLEPP

Lepp on kaseliste sugukonda kuuluv puude perekond, mis on Eestis esindatud kahe liigiga. Ravimtaimena on vanarahval olnud kasutusel m?lemat liiki lepad, ravimisel erilist vahet ei ole tehtud. Sangleppa (Alnus glutinosa) kui parema puiduga puud on nimetatud emalepaks ja ebatammeks, halli leppa (Alnus incana) aga isalepaks ja puidu viletsuse t?ttu pasklepaks.

M?lemat liiki lepad kasvavad vesistes paikades. Juurev?susid andev hall lepp levib h?sti kiiresti p?ldudele ja karjamaadele, sellest ka tema nimi p?llulepp. Sanglepp armastab pigem k?rgeid veekogu kaldaid.

Sanglepa v?ra meenutab tamme, halli lepa oma pigem kaske. Sanglepp on sagedamini k?rge puu, v?ib kasvada kuni 30-meetriseks, hall lepp j??b talle k?mmekonna meetriga alla. M?lemat liiki lepad on noorena sileda halli t?vega, vanemate puude korp on neljakandiliste t?kkidena krobeline.

Talvel on leppasid lihtne ?ra tunda selle j?rgi, et nende pungad on l?hikese varre otsas. Talv l?bi p?sivad puul ka tema viljad, pisikesed pruunid „k?bid”, millest varakevadel pudisevad lumele p?hklikesed. Isasurvad on pikad ja peenikesed ning tolmlevad siis, kui lumi on veel maas.

Lepa lehed on noorelt pehmed ja isegi veidi karvased, hiljem muutuvad nahkjaks. Sanglepa noored v?rsed, pungad ja lehed on tugevasti kleepuvad, sellest on puu saanud ka oma ladinakeelse nime: Alnus glutinosa ehk kleepuv lepp. M?lema puu tikutoosisuurused lehed on piklikovaaljad, hallil lepal terava tipuga. Vanarahvas arvas, et sanglepal on vanakurat lehe tipu ?ra hammustanud.

Eesti rahvas on tervise turgutamiseks kasutanud peaaegu k?iki lepa osasid: urbi, vilju, lehti, noori v?rseid, m?hka, pahka ja lepast pulkasid. Urvateed joodi kollat?ve vastu, koorest tehtud teed tiisikuse puhul. Lepak?bidest keedeti teed, mida emad j?id lapse rinnast v??rutamisel. ?rti s??di k?huvalu ja seedeh?irete korral. Mahlale h??rutud lepav?susid pandi ussihammustuse kohale, varvaste vahele, haavadele, paisetele, sammaspoolikule. Eriti h?sti m?jus just noorte lehtede kasutamine, kui jalad l?ksid suvel vesistel heinamaadel niites hauduma. Tules kuumaks aetud lepapulgaga h??ruti s?gelevaid kohti ja k?lmamuhkusid. Lepaviht aitas saunas peletada s?gelisi. Lehti pandi sokkidesse jala alla – see tegi v?sinud jalad kergemaks. Hambavalu korral n?riti kuuma toorest lepapulka.

Kevadel n?risid karjalapsed ka lepapulkade ?mbert m?hka, mis oli suure suhkrusisaldusega ja magus, andes nii j?udu k?ige toiduvaesemal ajal. Lepam?hk muutus ?huga kokku puutudes kiiresti oran?iks ning v?rvis suu pruuniks, nii k?isid lapsed kevaditi murjanitena ringi. Lepa koorealusest m?hast valmistati vanasti ka p?sivat v?rvi, millega kirjutati leppeid. Sellest v?ib olla tekkinud ka puu nimi.

Lepapuu rusket mahla on peetud hundi vereks. See mahl on kummalise, veidi m?rkja maitsega ja teeb suu paksuks, seet?ttu ei saa kevadel temast mahlatila voolida. Lepapuidul on tugev ainuomane l?hn, seda tundes ei ole v?imalik teda teiste puudega segi ajada.

K?bisid koguti s?gisel ja talvel, need aitasid seedeh?irete puhul. Puitu on ikka kasutatud liha ja kala suitsutamiseks – see annab toidule hea maitse ja ilusa v?rvi. Seebi puudumisel pesti riideid vees, kus oli leotatud lepavihtu.

Ravimtaimede andmebaasist Herba leiab, et leppa on kasutatud ligi 60 haiguse v?i vaevuse ravimisel.

? Laiuse kandis raviti lepaga ?lem??dunud sajandil tuuler?ugeid: „Kui tuuler?uged k?lles on ja neist tahetakse lahti saada, siis v?etakse eha valgel ?heksa urblise lepa k?llest ja iga lepa k?llest kolm oksa, see on 27, ja viheldakse nende okstega, siis kaovad tuuler?uged ?ra.” H III 21, 362/3 (31) < Laiuse khk. – Karl Taras (1895)

? Muhus oli ta paiseravim: „Lepapuu kasvajaga muljuti paiset. ?he kasvajaga v?is ainult ?hte paiset muljuda, siis pidi kasvaja ?ra viskama.” RKM II 111, 90 (279) < Muhu khk., V?lla k. – Eda Aer < Kata M?lder, s.1879 (1961)

? Haudunud jalgade ravimise kohta teateid on ?le maa, aga M?rjamaal raviti nii: „Noored lepav?sude lehed olid haudunud varvaste vahele panemiseks, lehed h??ruti mahlaseks ja pandi ?htul enne magamaminekut varvaste vahele: see v?ttis haudund koha kuivaks, tegi pargi korra peale. Lastel, kes karjas k?ies jalad alaliselt m?rjaks tegid, l?ksid varvad hauduma, siis k?sti: „Pane lepa parki vahele!”” ERA II 285, 28 (21) < M?rjamaa khk., M?rjamaa v., K?rvetaguse k. – Emilie Poom < Emilie Poom oma m?lestuste j?rgi (1940)

? M?etaguse vallas raviti lepaurbadega k?hulahtisust: „Kui lastel olid k?hud lahti, siis korjati lepaurbi ja anti sisse.” ERA II 279, 231 (29) < Iisaku khk., M?etaguse v., Atsalama k., Tagav?lja t. – Armilda M?nniste < Hilda Alak?la, 47 a. (1940)

Kuigi NSV Liidus ja seega ka Eestis on lepp olnud ametlik ravimtaim ja muidugi laialt tuntud rahvameditsiinis, ei kuulu ta n??disajal tuntumatesse farmakop?adesse ja ravimtaimeraamatutesse.

Droogina kasutatakse halli lepa ja sanglepa kerajaid vilju (Alni fructus), mida nende v?limuse t?ttu rahvap?raselt k?bideks kutsutakse. Vilju kogutakse s?gisel ja talvel, l?igates oksad koos viljadega maha ning eemaldades oksad ja viljaraod. Kuivatatakse toas v?i temperatuuril mitte ?le 50 °C. S?ilitatakse kuivas ja pimedas kuni 3 aastat, v?lispidi kasutamiseks sobib ka kauem seisnud droog.

NSV Liidu farmakop?a j?rgi peab droog sisaldama v?hemalt 10% parkaineid, niiskust tohtis selles olla kuni 12% ja h??gutamisel ?ldtuhka tekkida k?ige rohkem 3,5%. Orgaanilisi lisandeid tohtis droogis olla kuni 0,5% ja mineraalseid lisandeid kuni 1%.

Lepaviljad sisaldavad 6–30% tanniine ehk parkaineid, millest ?lekaalus on h?drol??suvad parkained ja neist omakorda gallotanniinid; ellagotanniinidest on droogis alnikortiini ja alnitanniini. Neis leidub ka triterpeene (alnuliin), flavonoide (h?perosiid, kvertsitriin).

Tanniinid ehk parkained annavad lepaviljadele kootava toime, mist?ttu neid kasutatakse k?hulahtisuse korral. Koostoimes teiste koostisainetega avaldavad need m?ningat p?letikuvastast m?ju, mist?ttu droogi soovitatakse tarvitada ka ?geda ja kroonilise soolep?letiku puhul. V?lispidi saab lepaviljade vesit?mmist tarvitada suu??ne loputamiseks limaskestap?letiku korral. Toimeained lahustuvad k?ll vees, kuid tanniinide veelgi parema droogist eraldamise huvides v?iks vilju m?nda aega keeta.

Vastun?idustatud on see abivahend kergesti ?rrituva maolimaskesta korral. K?rvaltoimena v?ib see suurtes annustes p?hjustada limaskesta?rritust. Koostoimete kohta ravimitega andmed puuduvad. Raseduse ja imetamise ajal v?iks lepadroogi kasutada ettevaatusega.

RETSEPT 2 tl peenestatud droogi valada ??e 1 kl veega ja keeta 15 minutit, kurnata kuumalt. Juuakse p?rast jahtumist 1 kl 2–3 korda p?evas mao- ja soolep?letiku ning k?hulahtisuse korral v?i tarvitatakse suu??ne loputamiseks limaskestap?letiku korral.