Harilik raudrohi

Achillea millefolium L

• RAUARAIEROHI • AAVAROHI • K?RNALILL • VERIHAIN

Raudrohi on mitmeaastane rohttaim korv?ieliste sugukonnast.

Esimesel aastal moodustuvad tal vaid leherosetid. Tema lehed on 10–15 cm pikkused ja tihedalt kaheli- v?i kolmelisulgjad, meenutades sulge v?i oravasaba, nagu taime kutsuvad indiaanlased. P?stine ?isikuvars on 20–70 cm pikk ja selle otsas laiuvad korv?ielisele iseloomulikud kollaste putk?ite ja valgete keel?itega ?isikud.

Taim on spetsiifilise tugeva ja m?rkja l?hnaga. Ta kasvab k?ikjal, kus rohurinne on madalam, ja paistab oma erevalgete ?itega kaugelt silma. Eestis on esindatud neli raudrohu liiki. Tugevaim ravitoime on harilikul raudrohul.

Tundub, et raudrohi on ?ks k?ige armastatumaid taimi maailmas. Inimesed armastavad lasta endast teha videoid, kus nad ?listavad raudrohtu. Olgu habemikud mehed v?i linalakad neiud, t?htsad teadlased v?i skaudijuhid, seebikeetjad v?i ?litootjad, n?iad v?i nunnad – sageli on neil k?es v?ike valgete ?iesarikatega lilleke, mida keerutatakse n?ppude vahel, r??kides k?rvale, kuidas taim endale nime sai. Vanakreeka eeposes „Ilias” on kirjeldatud, kuidas Achilleuse s?durid kasutasid raudrohtu haavade raviks. Achilleusele s?numit viinud Eurypylos sai noolehaava jalga. Patroklos l?ikas nooleotsa haavast v?lja, pesi kogu musta vere ?ra ja pani haavale purustatud raudrohtu, mis v?ttis valu ?ra ja sulges haava. Seda kunsti oli Patroklos ?ppinud Achilleuselt, kes omakorda oli seda ?ppinud k?ige targemalt kentaurilt.

Austria ravimtaimetark Maria Treben, kelle raamat „Tervis Jumala apteegist” on Eestiski v?ga tuntud, soovitab igal naisel vanuses 30 kuni 90 aastat juua aeg-ajalt tassi raudrohuteed, et oma ?ldist kaitsev?imet tugevdada.

Raudrohtu on kasutatud ka ?ige kummalisel viisil: „Huvitav on m?rkida j?rgmist lastem?ngu Saksamaalt. Lapsed panevad raudrohu teravaid lehti ninasse, l??vad siis s?rmedega nina pihta ja nina hakkab verd jooksma. N?htavasti tungivad lehe teravad tipmed ?rna nina limanahasse ja tekitavad n?rga verevoolu. Kui raudrohi on tuntud veritsustt?kestava vahendina veele h??rutult, takistab ta leht tervelt verevoolu. Seda omadust tundsivad ?pilased Saksamaal ja ka Prantsusmaal ning petavad sellega ?petajaid, kui ?ppet?kid ei ole h?sti ?pitud ja tunnist puudumine on tarvilik.”

Raudrohi oli Eesti vanarahva seas ?ldtuntud arstirohi. Haigusi, mida sellega raviti, oli palju. Selgelt ?lekaalus on siiski v?rske raudrohumahla abil verejooksu sulgemine, samuti kasutamine tee ja keedisena. V?rske l?ikehaava puhul h??ruti puhas raudrohuleht mahlaseks ja pandi haavale. Kasutati just raudse esemega tekitatud haavade puhul. Sellest ka tema nimetus „rauaraierohi”. Talvel kasutati sel puhul enne jaanip?eva korjatud taimedest v?ljapigistatud mahla, mida s?ilitati pudelites.

Abi saadi ka keedisest. V?ga laialt kasutati raudrohuteed rinnahaiguste, tiisikuse ja k?lmetamisel tekkinud k?ha v?i muu kurguh?da korral, kui h??l oli ?ra v?i hingamine k?hisev. Mehed panid rinnahaiguse korral raudrohu ?isi ja varsi tubakasse, see parandas enesetunnet. Raudrohuteega arstiti naistehaigusi, seda kasutati ka enneaegse s?nnituse esilekutsumiseks. Teed joodi veel maksa-, neeru- ja p?ieh?dade, k?hukinnisuse, pistja, kehvveresuse ja peavalu korral, kui „pea k?is ?mber” ja ajas oksele, samuti n?rvide rahustamiseks. V?lispidiselt aitas see sammaspooliku, k?rnade, paisete ja n?gest?ve vastu.

Tihti tarvitati raudrohtu koos teiste ravimtaimedega.

Ravimtaimede andmebaasist Herba leiab, et raudrohtu on kasutatud umbes 90 haiguse v?i vaevuse ravimisel.

? N?iteks v?ga vana m?rge Tormast: „Verihein ehk raudrohi. Lehed h??rutakse puruks, pigistatakse sahvt v?lja v?rske haava sisse, mis kohe haava kinni kasvatab, lehed k?idetakse lapiga p??le.” EKS c, 55 (10a) < Torma khk. – Mihkel Ostrov (1892)

? Anna kandis raviti temaga 1930-ndatel „maast tulnud t?vesid”: „Maa-alused (haigus). Maast hingab, maast tuleb see k?lge. V?ta h?beraha, kaabi kulli poolt k?llest sinna, kus s?geleb, ja raudrohu m?ttaga vaota, see kaotab ?ra. Selle juures peab ?tlema: „Maa-alused, maa-emandad, andke minu tervis k?tte!”” ERA II 14, 71/2 (4) < Anna khk., Anna v., Pikak?la m. < Paide khk. – Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929)

? Haljala kihelkonnas kasutati raudrohtu naistel menstruatsioonivere v?hendamiseks: „Kuuriiete suure vooluse vastu joodi raudrohu teed k?lmalt, aga kui kinni on, siis tuleb raudrohu teed juua tulisena. Kingsepa Ann ?petas seda. Minul omal on seda old.” RKM II 229, 389 (3) < Haljala khk., Vergi k. – Linda Palu < Ida Tihane, s. 1882 (1966/7)

? J?rva-Jaani kihelkonnas tehti kopsuravikeedist: „Raudrohu tee – kopsuhaigustele. Ummukses keeta paksuks kui s?lt, et kallerdub.” RKM II 250, 500 (13) < J?rva-Jaani khk., Jalgsema k. – Hilda Masa < Mari ?lessaar (1967)

T?nap?eval kasutatakse droogina ?rti (Millefolii herba) v?i ?isikuid (Millefolii flos), mida kogutakse ?itsemise ajal juunist augustini, l?igates v?i noppides taimedelt ?itsvad ladvaosad v?i ainult ?isikud. ?rdi kogumisel v?etakse kuni 15 cm pikkune ladvaosa, aga kui soovitakse toimeainete suuremat hulka, on otstarbekas ?rdile eelistada ?isikuid, mille hulgas ei tohiks ?isikuraod olla pikemad kui 4 cm. Droog kuivatatakse ?hukese kihina (5–7 cm) temperatuuril mitte ?le 35–40 °C. S?ilitatakse ?hukindlalt kuivas ja pimedas k?ige kauem 2 aastat.

T??stuslikuks kasutamiseks sobib vastavalt Euroopa farmakop?a n?uetele raudrohu?rt, mis sisaldab v?hemalt 0,2% eeterlikku ?li ja v?hemalt 0,02% proasuleeni. Droogi kohta kehtivad j?rgmised farmakop?a standardn?uded: kaalukadu kuivatamisel k?ige rohkem 12%, ?ldtuhka k?ige rohkem 10% ja soolhappes mittelahustuvat tuhka k?ige rohkem 2,5%, varreosi l?bim??duga ?le 3 mm kuni 5% ja v??rlisandeid kuni 2%.

Ahhilliin

Raudrohi sisaldab 0,2–1% eeterlikku ?li (koostisesse kuuluvad hamasuleen, kamper, pineen). Mida sinisem on eeterlik ?li, seda rohkem sisaldab see hamasuleeni ja seda tugevam on p?letikuvastane toime. Droogis ja toodetes, mis ei sisalda destilleeritud eeterlikku ?li, hamasuleeni ei leidu. Olulised toimeainer?hmad on veel m?ru maitsega seskviterpenoidsed laktoonid (ahhillitsiin, millefiin, ahhilliin jt) ning flavonoidid (apigeniini ja luteoliini gl?kosiidid jm).

Meie uuringud1,2 n?itavad, et eeterliku ?li sisalduse poolest on Eestis ja ka teistes riikides kasvav raudrohi v?ga varieeruv (0,1–1%) ning v?ga erinev (1–44%) on ka hamasuleeni sisaldus eeterlikus ?lis, mis annab taimele pigem ebakindla toime, eriti p?letike leevendamisel. Erinevused valgete ja roosade ?itega raudrohu eeterliku ?li koostises on m?rkimisv??rsed, kuid ei v?imalda toime seisukohalt eelistada ?ht vormi teisele. Samas, kui v?rrelda Eestis kasvavat raudrohtu teiste riikide n?idistega, siis on selle hamasuleeni sisaldus (27–42%) pigem rikkalik ja ka antibakteriaalse toimega ?-pineeni sisaldus on meie raudrohus suhteliselt suur (15–23%, mujal 0,1–12%).

Raudrohu teaduslikud uuringud on olnud sellised, et tema kasutamist ei saa veel pidada t?endusp?hiseks. Nii p?hineb tema tarvitamine rahvameditsiini kogemustele. Euroopa Ravimiamet peab p?hjendatuks raudrohu kasutamist s??giisu ajutise kadumise korral ning s?mptomaatiliseks raviks spastiliste seedetraktivaevuste, sh k?hupuhituse korral teena (vt edaspidi), pressitud mahlana (5–10 ml 2–3 korda p?evas), vedelekstraktina (2–4 ml 3 korda p?evas) v?i tinktuurina (45% etanool, 2–4 ml 3 korda p?evas). S??giisu v?henemise korral tuleb raudrohtu tarvitada 30 minutit enne s??ki.

Toimetelt on raudrohi s??giisu ja seedimist soodustav, n?rgalt p?letikuvastane, kootav ja spasme l??gastav. Ta suurendab sapieritust, v?hendab gaasidest tulenevaid seedevaevusi ja spastilisi valusid seedeelundkonnas. V?rske droogina v?lispidi kasutades on raudrohul (eriti lehtedel) t?nu vitamiin K1 sisaldusele vere h??bimist soodustav toime. Seet?ttu v?ib raudrohutee pikka aega ja suurtes annustes kasutatuna tekitada veresoonkonnas trombe ning seda ei maksa kaua tarvitada.

Raudrohtu soovitatakse eriti kasutada menstruatsiooniga kaasnevate n?rkade spasmide leevendamiseks teena ning vesit?mmisena pindmiste haavade paranemise soodustamiseks.

Raseduse ajal ei tohiks raudrohtu tarvitada, sest tema eeterlikus ?lis leiduv tujoon (0–27%) v?ib p?hjustada nuris?nnitust. Ka ei soovitata seda rinnaga toitmise korral. Raudrohi v?ib tekitada allergilisi reaktsioone, seet?ttu on ta vastun?idustatud ?litundlikkuse korral. Allergilised n?hud v?ivad eriti tekkida nendel, kes on ?litundlikud ka kummeli ja teiste korv?ieliste sugukonna taimede suhtes. Koostoimete kohta teiste ravimtaimede ja ravimitega kindlad andmed puuduvad, aga raudrohi v?ib m?jutada vere h??bimist reguleerivate ravimite toimet ning teda peaks v?ltima rauda sisaldavate toidulisandite tarbimisel. Euroopas ei soovitata raudrohtu seespidi tarvitamiseks alla 12-aastastele lastele.

RETSEPT 2 spl peenestatud droogi valada ?le 1 kl keeva veega, j?tta 10 minutiks seisma, kurnata. Juuakse 1/3 kl 3 korda p?evas seedetegevuse soodustamiseks, eriti sapi sekretsiooni suurendamiseks.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.