Harilik kalmus

Acorus calamus L

• J?EKALMUD • ISUJUUR • LUHAM??K • SOOINGVER • T?TER

Kalmus on v?haliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Kalmuse lehed on m??kjad, 1,5 cm laiad ja kuni meetripikkused, servadest veidi lainelised. Kollakasroheliste lehtede alaosa on sageli punakas. Lehed kasvavad suure puhmana. Kuni 1,5 meetri k?rguse kahetahuliselt lehistunud varre k?ljele tekib m?nel aastal suve teisel poolel t?lvikukujuline kollakasroheline ?isik, ?iekattelehti ja tolmukaid on 6. Eestis kalmus enamasti viljuda ei j?ua, taim levib meil vegetatiivsel teel.

Iseloomulikuks osaks on kalmuse tume risoom, mis v?ib s?gisel olla kuni 3 cm j?medune, selle alumises k?ljes asetsevad lisajuured nagu narmad. Seest on risoom roosakas. Veekogust v?lja t?mmates tuleb korjata vaid neid risoomijuppe, mille k?ljes on selgelt kalmusel?hnaline varreosa – muidu v?ib see segi minna teiste sarnaste, aga m?rgiste juurikatega.

Kalmus kasvab veepiiril j?gede, j?rvede ja tiikide kallastel. Teistest sarnase lehega kaldataimedest saab teda eristada tugeva l?hna j?rgi, mis on imalalt magus, meenutab veidi palderjani l?hna.

Kalmus on sagedam L?una-Eestis, tema peamine kasvuala aga j??b meie riigist kagu poole. V?idetavalt on ta Eestisse j?udnud tatarlaste s?jak?ikudega, sellest ka rahvakeelne nimi t?ter. Tatarlaste eelsalgad k?lvasid risoomit?kikesi veekogudesse, sest nende traditsiooni j?rgi v?ib juua veekogust, kus kasvab kalmus.

Taime ladinakeelne nimi v?iks t?lkes t?hendada pilliroogu, mis ravib silmi. L?unamaades kasutatakse teda ka silmahaiguste raviks. Ingliskeelne nimi sweet flag aga viitab sellele, et tegemist on magusal?hnalise tuules lehviva taimega.

Rahvameditsiinis oli kalmus kasutusel peamiselt seedeprobleemide ja isutuse ravimisel, samuti suuh?gieeniks – see andis hea l?hna ja ravis ka igemeid. Mitmel pool on teda kasutatud raskete p?llut??de k?igus tekkinud venituste raviks ehk rindealutse tohterdamiseks. Aga see aitas ka reumavaevuste vastu ja sapikivide v?ljaajamise ?he komponendina. L?hna t?ttu puistati kalmusejuurikast tehtud pulbrit kirpude t?rjeks.

Ravimtaimede andmebaasist Herba leiab, et kalmust on kasutatud umbes 50 haiguse v?i vaevuse ravimisel.

? Tarvastus tarvitati teda k?hulahtisuse raviks: „Kalmuse ?ied ja juured kuivatatakse r??sta all ?ra, siis leivaahju, tehakse pulbriks. Siis on kirburohi. Ehk ka sisse v?tta, siis v?tab k?hu kinni. Ehk viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver = seajuur, mis inimese ?ra suretab. Inimese kalmuse tundem?rgid: ?marik, mitte kolmekandiline. ?lepea kalmusid 5 sorti.” ERM 2, 1779/80a < Helme khk. < Tarvastu khk. – A. Gl?ser < Ell Ronimus, 64 a. (1921)

? Tartus oli kalmus k?huvalurohi: „Kalmuse juurtest pigistatud leem on k?huvalu vastu.” Vilbaste, TN 3, 711 (8 b) < Tartu l. ja Tartumaa – Gustav Vilbaste < A. Kaerama, Hugo Treffneri G?mnaasiumi II b klassi ?pilane (1932)

? Adavere kandis oli see 1940-ndatel s??giisurohi: „Isu ?ratamiseks tarvitatakse kalmusejuurika teed (15-20 g juurikaid ?he l vee kohta) 2-3 klaasi p?evas.” ERA II 193, 480 (25.19) < P?ltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. – Jaan L??ts < A. Sabrak (1938)

? P?ltsamaal raviti sellega venitust: „Kui raske t??ga oli rinde alt ja k?hus valu, tuli v?tta kalmuseviina. Selleks oli talus alati kalmusejuured pudelis valge viinaga.” RKM II 375, 564 (75) < P?ltsamaa khk., P?ltsamaa l. < P?ltsamaa khk., Arisvere k. – Helle Kull < Leida Kull, s. 1899 (1985)

Droogiks on kalmusejuurikas (Calami rhizoma), mida kogutakse varakevadel (aprillis ja mais) v?i s?gisel (septembris ja oktoobris), mil risoom sisaldab rohkem toimeaineid ja juurdep??s taimedele on madalama veeseisu t?ttu kergem. Juurikad kistakse v?lja k?sitsi v?i kaevatakse labida v?i hanguga, pestakse h?sti puhtaks ning eemaldatakse juured ning lehtede ja varte alumised osad. Seej?rel j?etakse need m?neks p?evaks n?rbuma, j?rgneb ristisuunaline t?keldamine 20–30 cm pikkusteks t?kkides, l?igates j?medamad risoomid ka pikuti l?hki. Droog kuivatatakse temperatuuril mitte ?le 35–40 °C. S?ilitada ?hukindlalt kuivas ja pimedas k?ige rohkem 3 aastat.

NSV Liidu farmakop?a n?uete kohaselt (Eesti Vabariigis NSVL farmakop?a ja GOST-id ametlikult ei kehti, kuid kehtivad Venemaal ja selle m?juriikides) peab kasutusk?lblik kalmusejuurikas sisaldama t?keldamata droogina v?hemalt 2% ja t?keldatud droogina 1,5% eeterlikku ?li. Niiskusesisaldus m?lemas droogis ei tohi ?letada 14% ja ?ldtuha sisaldus 6%, droogi hulgas tohib olla kuni 1% orgaanilisi ja kuni 2% mineraalseid lisandeid.

Kalmusejuurikas sisaldab 1,5–10% eeterlikku ?li, mille p?hikomponendid on s?ltuvalt kemot??pidest asaroonid, akorenoon, s?obunoon jt terpenoidid, ?li koostisesse kuuluvaid m?ruaineid esindavad akoroon ja isoakaroon. ?-asarooni on kalmuse tetraploidse vormi (India) eeterlikus ?lis kuni 96%, triploidses (Euroopa) kuni 5% ja diploidse kalmuse eeterlikus ?lis (P?hja-Ameerika) ei ole seda ?ldse.

Tulenevalt m?ruainete sisaldusest suurendab kalmus s??giisu ja soodustab seedimist. Sellest v?ib abi olla ka k?hugaaside ja spastiliste k?huvalude korral, kusjuures teest tugevamalt toimib alkoholt?mmis.

Eeterliku ?li komponendid, alken??lbenseenide hulka kuuluvad ?- ja ?-asaroon on tervisele kahjulikud koostisained. ?sna ammustes loomkatsetes (Taylor et al., 1967; Gross et al., 1967) on t?estatud, et katseloomade toitmisel kalmuse eeterliku ?liga kujunes hiirtel kasvupeetus ja kaksteists?rmiksoole v?hk, mida hiljem ongi seostatud asaroonide sisaldusega. Ka on selgunud, et asaroonid m?juvad m?rgiselt k?ikidele imetajatele ning avaldavad n?rilistele kartsinogeenset toimet. Tegu on DNA-d kahjustava m?juga, mis v?ib viia rakumutatsioonide ja v?hi tekkeni. Eriti v?ivad need ained p?hjustada maksav?hi kujunemist. Seet?ttu seostatakse kalmusejuurikat tervikuna v?imaliku v?hki tekitava toimega. N?nda peaks kasutamiseks sobivas droogis ja selle preparaatides sisalduv asaroonide hulk olema v?imalikult v?ike ning nende allikana tuleks eelistada kalmuse diploidseid varieteete, kus asaroonide sisaldus on v?ike.

Euroopa Ravimiamet on andnud ?htlasi soovituse, et droogi, selle preparaatide, toidu v?i alkoholi l?hiajalise manustamisega saadav ??p?evane asaroonide kogus ei tohiks ?letada 2 µg/kg kehakaalu kohta. USA-s on kalmusejuurika ning selle eeterliku ?li ja ekstraktide kasutamine toidus koguni keelatud. Samas on m?rgitud (Stahl & Keller, 1981; Schneider & Jurenitsch, 1992), et isegi ?-asarooni sisalduselt rikas kalmusejuurikas inimesele kartsinogeenset toimet ei avalda. Muide, v?rskes uuringus (Haghighi jt, 2017) on v?idetud, et kalmusejuurika alkoholekstrakt hoopis takistab maov?hirakkude arengut.

?-asaroon

Meie uurimuses3 on kirjas, et Eestis kasvav kalmus kuulub asaroonivaesesse ja -rikkasse kemot??pi: kolmest erinevast kasvukohast kogutud kalmusejuurika eeterlikus ?lis sisaldus ?-asarooni vastavalt 10%, 9% ja 85%. Seejuures ei ole hariliku kalmuse kemot??pi ja asarooni sisaldust taime v?limuse j?rgi v?imalik kindlaks teha. Asaroonirikkad kalmused koguti P?rnu j?e ??rest. V??rib eraldi m?rkimist, et varem ei ole Euroopast asaroonirikast kalmust leitud.

Seega v?ib Eestis kasvav kalmus osutada tervisele kahjulikuks ja nii ei maksa seda ravimtaime v?hemalt suuremas koguses tarvitada. Kindlasti tuleb kalmust v?ltida raseduse ja rinnaga toitmise perioodil. Kalmuse muud k?rvaltoimed ja koostoimed ravimitega ei ole teada.

RETSEPT 1 tl peenestatud droogi valada ?le ? kl keeva veega, j?tta 15 minutiks seisma, kurnata. Juuakse ? kl 3 korda p?evas 20–30 minutit enne s??ki isu suurendamiseks ning seedetegevuse t?hustamiseks ja korrastamiseks.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.