TOIT, TERVIS JA VANANEMINE

Ravitsemist on alati iseloomustanud p??e taastada haigestunu tasakaaluseisund iseenda ja ?mbritsevaga. T?nap?eval nimetatakse sellist l?henemisviisi holistiliseks, terviklikkuse filosoofiast l?htuvaks. Tasakaalustatust taotlevad nii eri kultuuride ?amaanid, Hiina meditsiin, ajurveda, unani kui muudki koolkonnad, sealhulgas hom?opaatia.

K?ik need ravitsemissuunad loodavad looduse oma parandamisv?imele, kuigi inimene vajab vahetevahel siiski ka v?list abi v?i n?uannet, olles v??rade eluviisidega ise endale h?da p?hjustanud. K?igis neis ravitsemismeetodeis on kesksel kohal ps??hika m?ju inimese elulaadile.

Sinikka Piippo, Luonnon l??keyrtit 1 (2004)

Tervis t?hendab inimese hingelise, ps??hilise ja f??silise olemuse tasakaalu v?i ?igemini tasakaalustamist. Keha suudab ennast ise parandada, kui talle luuakse selleks soodsad tingimused. Tasakaalustamatus t?hendab alati nii keha kui ka teadvuse tasakaalustamatust, sest neid ei saa teineteisest eraldada. Igal meie elundil ja s?steemil on teatud optimaalne tase, ja haigus n?itab k?rvalekallet sellest soovitud tasemest. Meie n?rvis?steem ja kogu me keha otsib sisemist tasakaalu ?mbritseva keskkonnaga.

Aegade jooksul on tasakaalu otsimiseks kasutanud paljusid taimi. Taimed m?jutavad nii meie m?lu, ?rksust, tundeid, m?istust kui ka ps??hilisi v?imeid. Taimed aitavad mure, stressi ja hirmu vastu, leevendavad ?ngi, pingeid, negativismi, masendust, kurbust ja vaimset v?simust. Nad tugevdavad n?rve, l?dvestavad ja rahustavad, aitavad vabaneda ?rritusest ja tarbetuist m?tteist ning kergendavad uinumist. Nad kindlustavad emotsionaalset tasakaalu, pakuvad r??mu- ja ?nnetunnet. Paljud taimed teravdavad m?istust ja m?lu, tugevdavad keskendumisv?imet ja taipu, parandavad suhtlemisv?imet, t?stavad tarmukust. Taimeravi ei piirdu enam vaid teatud vaevuste parandamisega ?ksikute rohtude abil, sest l?puks on aru saadud sellest, mida teati juba ammu: taimeravi ei saa hoida lahus toitumisest. K?ik, mida me s??me, nii taimed kui muugi toit, m?jutab me tervist kas soodsalt v?i ebasoodsalt.

Sajandeid on inimesed otsinud panatsead, imerohtu, mis annaks igavese elu ja t?ieliku tervise. Eri kultuurides on teatud (s??davatel) taimedel olnud t?htis koht vanade ravitsemiss?steemide osana, ja nende abil on ?ritatud tagada nii teadvuse kui ka keha heaolu. Peaaegu k?igis kultuurides on olnud eriti k?rgesti hinnatud toiduaineid. N?iteks Hiinas ja Indias on p??tud selliste taimedega pikendada eluiga ning tagada vaimset ja kehalist reipust kogu elu jooksul. Niisuguseid ?rte on peetud surematuse imerohtudeks v?i siis arvatud, et need v?hemalt aitavad kasutajal j?uda surematusele l?hemale. Indias on sellised olnud rasayana-taimed, mida on arvatud tervendavat nii vaimu kui ka keha.

Hiina traditsiooniline meditsiin on ennetav teraapia, holistiline ehk k?ikeh?lmav ravi. L?htepunktiks on ?ige toitumine – ainult siis, kui see ei aita, m??ratakse ravimeid. S??ke valitakse ?htviisi nii ravitoimet kui ka toitvust ja maitset silmas pidades. Esmat?htis on tasakaalustatuse ja harmoonia taotlus, sest mikrokosmos ehk inimene peaks olema makrokosmosega alati tasakaalus. Kreeka filosoofiast p?rineva m?tteviisi j?rgi on k?ik k?iksuse tasandid, maailmak?iksusest (makrokosmosest) inimeseni (mikrokosmoseni) omavahel ?henduses. Taoismis on eesm?rgiks tasakaal ja kohandumine. Taoism suunas elueliksiire otsima ja ?htlasi taimeravi arendama. Taod, kohandumist ja tasakaalustatust, soodustavad adaptogeentaimed v?i toonikumid ehk ?ldise enesetunde tugevdajad.

Kibuvitsamarjad, suurep?rane antioks?dantide allikas.

Indias on ajurveda p?him?te ravimite k?rval hoolitseda tervise eest ja v?ltida haigusi tasakaalustatud toitumise, f??siliste ja vaimsete harjutuste, positiivse m?tlemise ning harmoonilise keskkonnaga. N?nda p??takse tugevdada keha eluj?udu ja ?ilistada vaimu. Meetodi aluseks on usk keha kalduvusse iseenesest paraneda. Ajurveda valib ravimeid selle j?rgi, kuidas need s?ilitavad tasakaalu haige ja elu eri tegurite vahel.

Roomas loodi Pontose kuninga Mithridates VI (132–63 eKr) eestv?tmisel mitridaatsium, aine, mis sisaldas 54 eri koostisosa m?rkide vastu. Arst Andromachus arendas esimesel sajandil eKr mitridaatsiumist v?lja t?husa universaalravimi nimega Theriaca andromachi, mis sisaldas 64 eri taimse ja loomse p?ritoluga droogi. Teriakk, nagu see nimi aja jooksul l?henes, oli Euroopas kasutusel ?le 1500 aasta ja seda hakati pidama „k?ike parandavaks”. Teriaki retsept oli ?ra toodud veel Rootsi-Soome esimeses farmakop?as (1686), kuid aastal 1876 v?ljaantud m?rke k?sitlev seadus keelas ?ra oopiumi kasutamise teriakis. Selle ravimi valmistamine v?henes ja 20. sajandi algul l?ppes hoopiski. Teised samalaadsed universaalravimid olid Nero arsti leiutatud „Veneetsia siirup”, Tarsuse Philoni loodud philonium ja Jerome Frascata katkuvastane ravim diascordium. Egiptusest ja Kreekast j?udsid Rooma p?had tinktuurid hiera picra, millel oli samuti k?ikeparandav maine. „Rootsi tilgad” on traditsiooniline ?rditoonikum, mida on Euroopas kasutatud 18. sajandist alates. T?nap?eval on supertoidud „Rootsi tilgad” k?rvale t?rjunud.

Otsime ?ha v?lu- v?i supertaimi v?i nende ?hendeid, mille abil meie keha ja vaim v?iks kaua noorena p?sida, soovitavalt igavesti. Vananemisvastased eliksiirid, tabletid ja salvid t?idavad reklaamilehek?lgi. Noorust s?ilitavat v?luainet pole seni siiski leitud. See-eest on uuringud andnud uut teavet meie keha ja aju komplitseeritusest ja ajule vajalike toitainete mitmekesisusest.

Me elame v?ga mitmetahulises maailmas, kus puutume iga p?ev kokku paljude stressi p?hjustavate teguritega. Koormame ennast lisaainete ja m?rkidega ja s??me toitu, mille koostisosadevaheline suhe ei ole soodne. Tuleb vaid p??elda tasakaalu poole selles keerulises ja vastuolulises maailmas ning leida ?ige toiduvalik, mis on koosk?las p?rilikkustegurite ja elukorraga.

Oma 40 aasta pikkuse kogemusega tervise vallas usun, et ?ks tervise l?htealus on tervislik looduslik toit, millel on suuresti haigusi ennetav m?ju. N??disaja teadus on hakanud esile t?stma v?rske ?kotoidu tervistavat m?ju, sest sellises toidus on s?ilinud immuunkaitset tugevdavad mikroobid. F?toteraapia ehk taimravi ei toimi ilma toitumist kavandamata, sest laias laastus on k?igil toiduks kasutatavatel taimedel terapeutiline m?ju, kui me seda ise oma toimingutega ei riku v?i ei kasuta taimi valesti.

Barcelona turul.

Arvan siiski, et lisaks toidule vajame ka teatud toidulisandeid. Me ei saa elada t?iesti stressivabas keskkonnas ja vabana p?rilikkustegureist. Ka maapinda on aegade jooksul vaesestatud ja m?rgitatud, mist?ttu taimede ja loomade toit ei sisalda enam k?iki nende heaoluks vajalikke elemente. Viimased geeniuuringud on andnud m?ista, et m?luhaigused hakkavad arenema juba lapsep?lves. Meie k?igi ?ks t?htsaimaid ?lesandeid peaks olema aidata iseennast ja oma l?hedasi, tagades ajule parimad v?imalikud keskkonnatingimused ja toitumise.

Mis on vananemine

Vanus on vaimu v?it mateeria ?le.

Millest sa ei hooli, sel pole t?htsust.

Mark Twain

Oleme alati tahtnud aru saada, miks me vananeme. Kasvame, areneme, j?uame t?isikka – ja samas toimub ?hvardav vananemine. Miks oleme ?ha vastuv?tlikumad haigustele? Vananemine algab juba noorp?lves, aga kiireneb paljudel, kui aastaid on nii 60–65. Siiski on iga, mil inimene ei tule enam ilma k?rvalise abita toime, k?llaltki erinev ja j??b seitsmek?mne ja saja aasta vahele. Osa on heas vormis veel isegi 90-aastasena, teistel on vananemine oma t?? teinud juba seitsmek?mnesena. Viimastel aastak?mnetel on arenenud maades inimeste keskmine eluiga eriti j?udsalt pikenenud, aga seejuures ei ole ?ksikinimese maksimaalne eluiga otsustavalt kasvanud. Vananemine on v?ga individuaalne.

Vananemine kuulub inimelu juurde, aga inimesed ei vanane ?hesuguses r?tmis. Suur t?htsus on p?rilikkusel, aga ka eluviis, tervisesport, toitumine ja traumad ja nende tagaj?rjed m?jutavad vananemise kiirust. ?ldiselt t?hendab vananemine organismis halvemuse suunas toimuvaid muutusi. See ongi paljude kehaliste, vaimsete ja sotsiaalsete muutuste mitmetahuline kogum. K?llap on k?igi jaoks t?htsaim elukvaliteedi parandamine, kuigi see ei pruugi t?hendada eluea pikenemist.

Inimkeha taandareng algab juba kolmek?mnendate eluaastate paiku. Vananemine annab end tunda eriti selliste rakkude talitluses, mille hulk aastatega v?heneb. Rakkude ja kudede vananemist m?jutavad paljud asjaolud. Kesksed biokeemilised tegurid on vabadest radikaalidest p?hjustatud oks?datsioonistress, valkude ja rasvade suhkrustumine (gl?katsioon) ja karbon??limine. K?igi krooniliste haiguste puhul on tegemist nii oks?datsioonistressi kui ka p?letikuga. Need l?hendavad rakkude telomeere, kiirendades sellega vananemismuutusi ja lisades vananemisega kaasnevaid haigestumisriske. Telomeerid on kromosoomide DNA-molekulides olevad otsmised osad, milles on piiratud hulk korrap?raseid, rakkude jagunemisel irduvaid aluspaare.

Kui telomeerid saavad otsa, l?peb ka rakkude jagunemine. Uusi rakkusid enam ei moodustu, mis t?hendab, et koed ei uuene enam sama kiiresti, kui vanad surevad. Need uuenematud rakud j?tkavad oma talitlust ja neist vabanevad molekulid v?ivad organismis haigusi p?hjustada. Vananedes muutume vastuv?tlikumaks pikenenud stressi kahjustavale toimele. Vananedes m?jutab stress kilpn??rme talitlust, anaboolsete hormoonide toodang v?heneb, lihasmass muutub v?iksemaks ja kahjuliku rasva ladestumine suureneb.

Rikkalikus valikus puu- ja k??givilju.

Paljusid organismis toimuvaid vananemisega kaasnevaid muutusi p?hjustavad haigused, mis tabavad n?rgenenud vastupanuv?imega vanureid. Rakkude energiatoodang v?heneb ja p?letikuts?tokiine tekib rohkem. Organismis toimub ikka veel miljoneid mutatsioone, aga DNA vigu parandavad ens??mid ei toimi ruineerunud elundkonnas enam endise t?hususega, mist?ttu mutatsioonide m?ju tuleb rohkem esile. Rakkude jagunedes tekib geenides ?ha rohkem vigu, sest koopiatest v?etakse ?ksteise j?rel ?ha uusi koopiaid. Vananedes koguneb rakkudesse j??tmeid, mis on organismi jaoks m?rgised ja h?irivad selle talitlusi. Immuunkaitse n?rgeneb ja taandareng kiirendab seda protsessi veelgi. Lisaks geenimuutustele toimub valkude, rasvade ja suhkru (gl?koosi) oks?deerumine, mis h?irib elundkonna oks?datsiooni-reduktsiooni tasakaalu ning p?hjustab valesti voltuvate valkude kogunemist ajju. Selle tagaj?rjeks on neurodegeneratiivsed (n?rvis?steemi laostavad) haigused.

Kuigi me vananeme, tasub siiski meeles pidada, et positiivne ellusuhtumine aitab nooruslikkust s?ilitada. Ega ?elda ju asjatult, et tarkuse, julguse ja armastusega saame asju muuta. Aju suudab mis tahes vanuses luua uusi n?rvirakkude ?hendusteid! Tervisesport, eriti v?lis?hus – v?ljas saab me aju ja kogu keha elustavat hapnikku – ja lihaste vormis hoidmine on ?limalt vajalikud m?lule ja positiivsele m?tlemisele. Aktiivne liikumine rohkendab aju kasvutegureid m?lu jaoks t?htsas hipokambis, takistades selle k?hetumist ja t?rjudes liigsest rasvast ja suhkrust tingitud kahjustusi. Vaid aeroobne liikumisharrastus vabastab uusi endorfiine, mis ergutavad hipokambi rakkude kasvu. Sotsiaalsus, s?prusringi s?ilitamine, huvi kaasinimeste vastu ja elav suhtlemine aitavad t?rjuda ajule kahjulikku masendust. Harrastused ja vaimne aktiivsus, nagu rists?nade lahendamine v?i uue keele ?ppimine, treenivad m?istust ja toovad ellu vaheldust, mis on vananedes v?ga vajalik.

Mango ja papaia.

V?rvikas taimtoit tervise heaks: sojauba, k?rvits ja arbuus.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.