AJU JA NÄRVISÜSTEEM

N?rvis?steem koosneb keskn?rvis?steemist, kuhu kuuluvad pea- ja seljaaju, ning perifeersest n?rvis?steemist, milles eristatakse tahtele alluvat (somaatilist) ja tahtest s?ltumatut (autonoomset) osa. Meie aju kaalub umbes 1,5 kilo. Sellest umbes kolm neljandikku on suuraju. Peaaju p?hiosad on suuraju, v?ikeaju ja ajut?vi. Suuraju vasakut ja paremat poolkera eraldab s?gav uure.

Kognitiivsete ehk tunnetusprotsesside aluseks on aju hall ja kurruline v?liskiht ajukoor (cortex). Ajukoores paiknevad alad v?tavad vastu aistinguimpulsse. Seal paiknevad n?iteks n?gemisala, kuulmisala ja liikumisala ehk motoorne piirkond. Suuraju vastutab tahtliku tegevuse, m?lu, otsustusv?ime, taipamise, keeleoskuse ja loovuse eest. Ajukoore hall v?rvus on tingitud selle n?rvirakkudest. Selle all on nn valgeollus, mis koosneb n?rvikiududest ja tugikoerakkudest ja mille kaudu keha eri osadest saabunud signaalid l?hevad ajukoorde.

Suuraju v?liskiht ehk ajukoor on aju arengulooliselt selle uusim osa. See jaguneb otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagaraks.

Otsmiku- ehk frontaalsagar asub kohe otsmiku taga. Selle abil kavandatakse ja kontrollitakse oma k?itumist. Otsmikusagarast s?ltub muu hulgas probleemide lahendamine ja loovus.

Kiiru- ehk parietaalsagar on otsmikusagara taga. Selle abil tajutakse suundi ja kolmem??tmelist ruumi ning tuvastatakse aistingusignaale. Selle trauma raskendab orienteerumist ja n?htu ?ratundmist.

Kukla- ehk oktsipitaalsagar asub peaaju tagaosas. Kui see on vigastatud, ei saa inimene enam aru sellest, mida ta n?eb.

Oimu- ehk temporaalsagar asub ajupoolkerade keskosas k?rva l?hedal. Seal paikneb hipokamp, mille vigastamine p?hjustab m?lu- ja ?ppimisraskusi. Pikaajaline m?lu s?ltub hipokambi teov?imest. Oimusagarast s?ltuvad ka kuulmismuljetest ja keelest arusaamine ning tundereaktsioonid.

M?hnkeha on n?rviradadest moodustunud p?igitine ajuosa, mis ?hendab vasakut ja paremat ajupoolkera. See seostub infok?sitluse ja keeleliste v?imetega. T?rosiinkinaasidega seotud retseptormolekul Ryk ?hendab m?hnkehas ajupoolkerasid teineteisega. See on proteiin, mille vajak v?ib p?hjustada n?ristumist.

Aju m?hnkeha l?hedal asub suurajukoore serv ehk limb. Limbilise s?steemi teatud keskused kontrollivad k?iki organismi talitlusi, muu hulgas ka tundeid, huvi eri asjade vastu ja motivatsiooni. Seal asetseb am?gdala ehk mandelkeha, millel on ?hendused ajukoore ja ajut?vega. See m?jutab tundereaktsioonide teket ja reguleerib positiivseid ja negatiivseid hoiakuid. Mandelkehaga seostatakse algelisi ja alateadlikke talitlusi ja tundeid. Kui mandelkeha aktiveerub ja ?ppimisega seostub tundelaeng, j??vad hipokampi tugevamad m?luj?ljed.

V?ikeaju paikneb suuraju taga ja sellest allpool. See reguleerib lihaste liigutusi ja keha tasakaalu.

Ajut?ve koosseisu kuuluvad vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. Ajut?ves asub ajuv?rgustik, mis hoiab k?igus ja reguleerib muuhulgas vereringet, hingamist, uner?tmi, erksusseisundeid, meeleolu, n?lga, janu ja seksuaalsust.

Vaheaju paikneb suuraju all. Vaheaju alaosas on h?potalamus, mis reguleerib muuhulgas kehasoojust, n?lga, janu, seksuaalsust, und ja ainevahetust. H?potalamuses tekivad hormoonid, mis l?hevad sealt ajuripatsisse (?ks sisen?ren??rmeist). Ajuripatsis tekkivad hormoonid m?jutavad kogu keha.

Vaheaju ja seljaaju vahele j??b ajusild ja selle all olev l?hike piklikaju, mis kontrollib hingamist, verer?hku ja s?damer?tmi.

Umbes 46 cm pikkune ja 1 cm j?medune seljaaju ulatub koljup?hjast esimese nimmel?lini, ahenedes seej?rel n?rvikiudude kimbuks. Seljaaju vahendab perifeersest n?rvis?steemist tulevaid aistingusignaale peaajusse ja liigutusimpulsse ning autonoomseid impulsse peaajust perifeersele n?rvis?steemile.

Smuutid annavad vitamiine ja energiat.

Perifeerse n?rvis?steemi moodustavad k?ik n?rvid, mis suunduvad keskn?rvis?steemist keha eri osadesse ja k?igist meeleelundeist keskn?rvis?steemi. Peaajust l?htub 12 paari ajun?rve, mille kaudu vahendatakse muuhulgas n?gemis-, kuulmis-, maitse- ja l?hnaaistinguid. Seljaajun?rve on 31 paari, nende kaudu kulgevad signaalid keha eri osadesse ja keskn?rvis?steemi.

Peaajus on umbes 100 miljardit n?rvirakku ehk neuronit, mida ?mbritsevad ja toidavad 900 miljardit gliiarakku. N?rvirakud erinevad k?igist teistest keharakkudest, sest neil on pikad j?tked, aksonid ja dendriidid. Igas ajurakus on rakutuum ja arvukalt dendriite ehk vastuv?tuj?tkeid, mis rohkesti hargnevad, aga ainult ?ks akson ehk saatjaj?tke. Dendriidid v?tavad signaale vastu, aksonid edastavad need j?rgmisele n?rvirakule – selleks on akson ?henduses naaberraku dendriitidega.

N?rvirakud hoolitsevad kehasisese ja v?lismaailma ?henduste eest. Autonoomne n?rvis?steem reguleerib muuhulgas seedimist, hingamist ja vereringet. See koosneb s?mpaatilisest ja paras?mpaatilisest osast. S?mpaatiline n?rvis?steem aktiveerib, kiirendab elundite talitlust ja paras?mpaatiline viib elundkonna taas normaalseisundisse, rahuolekusse. Stressi puhul on autonoomne n?rvis?steem pidevas ?rritusseisundis ja p??dleb tasakaalu poole.

?ksikul n?rvirakul on umbes 20 000 ?henduskohta, n?rviliidest ehk s?napsi teistesse rakkudesse. ?henduskohta nimetatakse s?naptiliseks membraaniks. Seitsmeaastase lapse ajus on 1000 triljonit (miljon miljonit) s?napsi, aga aastatega v?heneb nende hulk 500–100 triljonini.

Marjataldrik

Aksonit ?mbritseb membraan, mis laseb kergemini l?bi kaaliumi ja kloriidi kui naatriumi. Rahuolekus on n?rviraku sisepinnal veidi rohkem negatiivseid ja v?lispinnal rohkem positiivseid ioone, mis t?hendab elektripotentsiaali erinevust. N?rvirakku erutavad n?rvis?steemi virgatsainete ehk neurotransmitterite hulga kohatised muutused, mille tagaj?rjel voolab aksonisse naatriumi ja elektripotentsiaal t?useb hetkeks –85 millivoldist +40 millivoldini ning kaaliumikanalid lasevad kaaliumi v?lja. Elektriimpulsi toimel vabastatud virgatsaine seondub retseptorikohaga j?rgmises n?rvirakus v?i lihase v?i n??rme vastavasse kohta. Et reaktsioon saaks toimuda, selleks peab virgatsaine leidma ?ige retseptori. Ka astrots??did ehk t?htrakud osalevad mitmel moel s?napsi talitluses. Kasuliku toime k?rval toodavad nad ?htlasi n?rvirakke kahjustavaid l?mmastikuoksiide.

P?rast reaktsiooni h?vitab lagundav ens??m virgatsaine v?i see absorbeeritakse tagasi. Teatud reaktsiooni p?hjustajaid nimetatakse agonistideks, kohta blokeerivaid v?i passiivsena hoidvaid antagonistideks. M?ned virgatsained v?ivad toimida m?lemal viisil. Virgatsained v?ivad aktiveerida rakusisest G-proteiini, mis omakorda aktiveerib ioonikanali.

Paljud meie toidu koostisosad m?jutavad ajurakkude rakumembraani, mist?ttu on oluline tunda selle ehitust. Rakumembraani m?jutavad meie toiduvaliku k?rval ka stress ja immuuns?steem. Et aju saaks korralikult talitleda, peab rakumembraan olema terve. Iga n?rvirakku ?mbritsev membraan toimib nagu v?ravavaht: laseb sisse vajalikke elemente ja t?kestab ebasoovitavate sissep??su. Selles on ka retseptorikohti paljude ajukemikaalide jaoks. Rakumembraan koosneb valkudest (55–60 %), rasvadest (35–40 %) ja s?sivesikutest (5 %).

Kahes vastamisi asuvas kihis paiknevate fosfolipiidide sabad koosnevad rasvhappeist. Suurim osa membraaniproteiinidest liigub l?bi lipiidide kaksikkihi. Proteiinid toimivad ens??midena, transpordimolekulidena ja retseptorite ehk vastuv?tumolekulidena. Membraanirasvades on enim fosfolipiide ja steroole. Fosfolipiidid koosnevad p?hiliselt rasvhappeist, aminohappeist ja fosforist. Rakumembraanis leidub viit eri liiki fosfolipiide: fosfoseriini ehk fosfatid??lseriini, fosfatid??lkoliine, fosfatid??letanoolamiine, fosfatid??l-inositoole ja sfingom?eliine. Steroolides on muuhulgas kolesterooli (20 %). Fosfolipiidide toimest s?ltub, millised mineraalid, toitained ja ravimid liiguvad raku sisse ja sealt v?lja. ?htlasi osalevad fosfolipiidid ajurakkudevahelises kommunikatsioonis, m?jutades retseptorite kuju ja dendriitide kasvu. Inimese vananedes v?i haigestudes fosfolipiidide hulk v?heneb. Aju fosfolipiidide koostist v?ib reguleerida toiduga, eriti enne ja kohe p?rast s?ndi. K?ige levinumad aju rasvhapped on DHA ja AA.

Vitamiinid ja ?lid ajule.

Neurotrofiinid on proteiinid, mis m?jutavad aju ja n?rvis?steemi arengut. Nende hulka kuuluvad n?rvirakkude kasvufaktor (NGF), dipeptiid, tserebraalne neutrotroofne faktor (BDNF, brain-derived neurotrophic factor) ja neurotrofiin-3 (NT-3). Neurotrofiinid osalevad s?napside talitluses, toites neid. Kui BDNF mingil p?hjusel kaob, siis n?rvirakk sureb. BDNF stimuleerib ka uute n?rvirakkude kasvu: haardub talle omasesse retseptorisse ja aktiveerib raku. See h?lbustab n?rviimpulsside kulgu s?napsidesse, mis m?juvad soodsalt ?ppimisele ja meeleolule ning suurendavad energilisust. BDNF on oluline hipokambi normaalseks talitluseks – kui hipokambis ei teki seda piisavalt, siis ei toimi virgatsained normaalselt. BDNF-i abil t??tleb hipokamp tajutud info kujutluspiltideks ja loob kiireid, meeldej??vaid aistingute ja tajude kombinatsioone. Nii j?uavad kogemused ja ?pitud asjad aju struktuuris salvestavasse m?llu.

BDNF-i vajak p?hjustab ka muutusi serotoniini tootvates ajurakkudes. BDNF kaitseb ajurakke l?mmastikoksiidi ja glutamaadi m?rgitava toime eest, ja selle puudus n?ib soodustavat stressi, Alzheimeri ja Parkinsoni t?be ning muid haigusi, mis n?rgendavad m?lu ja kognitiivseid v?imeid. Alzheimeri-haigetel on t?heldatud BDNF-i puudust.

S?ntaksiinid on tserebraalsed proteiinid, mida BDNF vajab n?rvirakkudesse uute j?tkete kasvatamiseks. Need t?idavad juhtimisfunktsiooni seal, kus on tarvis n?rvikasvu.

Inimese rakkudes on umbes tuhat erisugust proteasoomi. Nende ?lesanne on t?rjuda rakkudest v?lja vananenud proteiine. Kui proteasoomid ei toimi k?llalt t?husalt, koguneb rakku kahjulikke proteiine, nagu juhtub Alzheimeri t?ve puhul.

Immuuns?steem vabastab ts?tokiine, mis m?jutavad ajurakke ja virgatsainete m??ra. Ts?tokiinid on muuhulgas interleukiinid, interferoonid ja tuumori nekroosi faktor. Terve immuuns?steem on h?sti toimiva aju eeldus. Aju vabastab keemilisi aineid ja hormoone, mis omakorda m?jutavad immuunkaitset.

Sushi, kerge ja tervislik.

N?rvis?steemi ja hormoonide koostoime

N?rvis?steem, n?rvis?steemi virgatsained ja hormoonid seostuvad omavahel mitmek?lgselt ja komplitseeritult, alates meie m?tetest ja tunnetest. Virgatsained, stress ja m?tted m?jutavad h?potalamust, mille hormoonid reguleerivad ajuripatsi talitlust. See aga m?jutab teisi sisesekretsioonin??rmeid, n?iteks neerupealisi, mis eritavad kortisooli ja suguhormoone. Muude sisen?ren??rmete hormoonid avaldavad omakorda m?ju ajuripatsile, mis vabastab paljusid elundeid m?jutavaid hormoone.

Vaheaju p?hjas paikneval ajuripatsil eristatakse esi- ja tagasagarat. Esisagarast erituvad hormoonid reguleerivad enamiku sisen?ren??rmete talitlust. Adrenokortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste koore talitlust. Esisagara muud hormoonid on kasvuhormoon ehk somatotroopne hormoon, kilpn??ret m?jutav t?reotroopne hormoon, munasarja p?isfolliikulite kasvu stimuleeriv hormoon ja piimahormoon ehk laktogeenne hormoon. Tagasagar toodab uriinieritust v?hendavat antidiureetilist hormooni ja emakale m?ju avaldavat oksitotsiini.

Neerupealised asetsevad neerude ?laotsas. Nende s?si eritab adrenaliini ja kortisooli, mis osalevad stressireaktsioonis. Adrenaliin aitab organismil kohaneda pinge, h?daolukorra, stressiga, valmistuda energias??stuks. S?si eritab ka noradrenaliini. Adrenaliini ja noradrenaliini eritus suureneb stressiseisundis, aga noradrenaliin seostub adrenaliinist rohkem positiivse stressiga, nagu on naudingud. Seoses stressiga aktiveerub s?mpaatiline n?rvis?steem ja vabanev noradrenaliin vallandab h?irereaktsiooni. Kui pinge raugeb, stimuleerib atset??lkoliin paras?mpaatilist s?steemi. Neerupealiste s?sist erituvad hormoonid funktsioneerivad tihedas vastastikm?jus s?mpaatilise n?rvis?steemiga.

Neerupealiste koor eritab paljusid steroide, millest gl?kokortikoidid (sealhulgas kortisoon) m?jutavad s?sivesikute ainevahetust ja mineralokortikoidid (sealhulgas aldosteroon) mineraalainete toimet, eritumist ja soolatasakaalu. Gl?kokortikoidid suurendavad valkude ja v?hendavad s?sivesikute kasutamist energiaallikana. Nad kaitsevad p?letike ja allergiliste reaktsioonide vastu. Koorekihist eritub ka suguhormoone.

Paljud muudki n??rmed vabastavad vereringesse hormoone, millest osa p??seb ajusse ja m?jutab meeli. Sellised on suguhormoonid, nagu testosteroon, ?strogeenid ja progesteroon. Keskn?rvis?steem reguleerib immuunsust autonoomse n?rvis?steemi ja neuroendokriins?steemi ehk sisen?ren??rmete vahendusel.

N?rvis?steemi virgatsained

Teada on umbes sada n?rvis?steemi virgatsainet ehk neurotransmitterit. Paljud ained v?ivad toimida neurotransmitteritena, m?jutades m?lu, meeleolu, ?rksust ja m?tlemist: biogeensed amiinid, aminohapped, puriinid, mineraalained, hormoonid ja neuropeptiidid. Ajus toimivad virgatsainetena paljud peptiidid, sealhulgas endorfiinid, enkefaliinid, karnosiin, homokarnosiin ja anseriin; monoamiinid, nagu serotoniin, dopamiin, adrenaliin ja atset??lkoliin ja hormoonid, sealhulgas ?strogeenid, testosteroon ja kortisool.

Neurotransmitterid ehk aju virgatsained toimivad kas vahetult v?i kaudselt, kiiresti v?i aeglaselt. Need on kas ionotroopsed v?i metabotroopsed. Ionotroopsed asuvad rakumembraani ioonkanalites, ja kui hormoon v?i mingi muu aine seob end retseptoriga, toimuvad kanalis muutused, mis v?imaldavad ioonide l?bip??su. Teised aga p?hjustavad muutusi rakusiseses G-valgus, mis omakorda v?ib aktiveerida ioonkanali. ?ks n?rvirakk vabastab vaid ?ht v?ikesemolekulilist virgatsainet, aga see v?ib ?htlasi eritada ka neuropeptiide. Aju erutus- ja puhkeseisundi vahel peab valitsema tasakaal. Liigne ?rritus v?ib p?hjustada rahutustunnet, unetust ja isegi ajuhalvatust.

Toitaineil on suur m?ju neurotransmitterite tekkele ja toimele. Need vajavad t??tamiseks toidus sisalduvaid aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Kui virgatsained ei toimi t?iel m??ral, v?ib p?hjus olla puudulikus toidus. Probleemid virgatsainete t??s kajastuvad ?ppimisraskustes ja keskendumish?iretes, stressis, masendustundes, isiksush?iretes ja muudes ps??hikaprobleemides. Oomega-3-?lid ja muud toidulisandid on olulised. Piimhappebakterid valmistavad tr?ptofaani, mist?ttu nende saamisest, samuti seedimise ja soolestiku korralikust toimimisest s?ltub suuresti n?rvis?steemi seisund. Aju neurotransmitterite probleeme peaks p??dma lahendada toitumisega, sest meeleoluravimid v?ivad kahjustada immuuns?steemi, mis kaitseb elundeid p?letike ja vananemise vastu. Mingi virgatsaine kunstlik manustamine v?ib raskesti rikkuda selle tasakaalu teiste neurotransmitteritega.

Aminohapped (vt „M?lu ja vaimset heaolu m?jutavad toimeained” lk 217–223) tekitavad j?rgmisi neurotransmittereid (sulgudes t?htsaimad edukat protsessi soodustavad ained):

Salat, seemned, p?hklid ja punasibul.

Tr?ptofaan > 5-h?droks?tr?ptofaan > (B6) > serotoniin > (SAMe) > tr?ptamiin/melatoniin

Fen??lalaniin > (NADH) > t?rosiin > (C-vitamiin) > L-dopa > (B6) > dopamiin > (C-vitamiin) > noradrenaliin > (SAM jt) > adrenaliin

Tauriin > GABA

L?siin > asparagiinhape > asparagiin/glutamiinhape > p?roglutamaat

Glutamiin > glutamiinhape

Glutamiin > p?roglutamaat

Glutamiinhape > glutamaat (erguti) > (teatud ens??m) > GABA (rahusti)

J?rgnevalt t?htsaimatest m?lu ja meeleolu m?jutavatest virgatsainetest.

Monoamiinid on aminohappeist tekkinud neurotransmitterid, mis jagunevad katehhoolamiinideks ja indoolamiinideks. Katehhoolamiinid on dopamiin, norepinefriin (=noradrenaliin) ja epinefriin (=adrenaliin). Need tekivad aminohappest L-t?rosiin vahevormina L-dopa, mis ens??mide toimel muundub dopamiiniks ja seej?rel noradrenaliiniks ja adrenaliiniks. Katehhoolamiine lagundavad katehhool-O-met??ltransferaas ja monoamiinoks?daas (MAO).

Epinefriin ehk adrenaliin tekib aminohapetest fen??lalaniin ja L-t?rosiin. Adrenaliin seondub organismis katehhoolamiini retseptoritega. Sellel on meile motiveeriv ja stimuleeriv toime. Stressiolukorras eritub seda neerupealistest rohkesti verre.

Norepinefriin ehk noradrenaliin ja adrenaliin toimivad osaliselt samade retseptorite kaudu. Ka see on stimuleeriv virgatsaine. Nii adrenaliin kui ka noradrenaliin panevad inimese tegutsema, aga kui neid on ?lem??ra, siis t?useb verer?hk, kiireneb s?damer?tm ning tekib rahutus, ?rritus ja unetus.

Dopamiinivajak tekitab motivatsioonipuudust, v?imetust asju alustada ja l?pule viia, eneseusalduse puudust, lootusetust, eraldumiskalduvust, varjatud vimma ja ??rmusjuhtudel eneseh?vituslikke m?tteid. Dopamiinivajadus p?hjustab kergesti s?ltuvust, adiktsiooni. Sel juhul kipub inimene kergesti liigselt kohvi ja kiiret rahuldust pakkuvaid roogi nautima. Narkootikumid, hasartm?ngud, alkohol, internet ja ka spordiga liialdamine annavad inimesele talle vajaliku dopamiinis?sti. Dopamiin seostub olulisel m??ral m?nutundega, ja seda vabaneb alati, kui miski on meie jaoks meeldiv, n?iteks seks, ?okolaadi s??mine v?i muusika kuulamine.

?okolaad pakub naudingut.

Dopamiin seostub ka ?ppimisega. Kui dopamiini on liiga v?he, siis esineb ?ppimisraskusi, keskendumisv?ime puudust ning j?rjekindla tegutsemise v?imetust. Sobiv dopamiinihulk annab energiat, aitab keskenduda ja ?lesandeid sooritada; liiga v?hene m??r p?hjustab masendust ja motivatsiooni v?hesust. Stressiseisundis eritub organismis tohutult rohkem dopamiini kui muidu. Dopamiini lisakogus parandab meeleolu, teeb ?rksamaks, suurendab seksuaalsust ja loovust.

Dopamiinivaegusest tingitud masendus on hoopis teistsugune kui serotoniinivaegusest p?hjustatud. Masendustundest v?i kurvameelsusest hoolimata suudab dopamiinipuuduse all kannatav inimene ikkagi teha seda, mis talle meeldib. Tal on vaja vaid ennast liikuma saada. Liigne dopamiin aga p?hjustab ps?hhoose, skisofreeniat, h?persotsiaalsust ja k?rgendatud libiidot.

Dopamiinipuudust aitavad leevendada bengali rasvauba (Mucuna pruriens); fen??let??lamiini allikad, nagu ?okolaad; antioks?dandid; ained, mis t?stavad glutatiooni taset, nagu glutatioon ise v?i siis ?-lipoiinhape; seleen ja N-atset??lts?steiin (vt aminohapped); DLPA (DL-fen??lalaniin), mida sisaldavad muuseas liha, kala, munad ja piimatooted; N-atset??l-L-t?rosiin ja B6-vitamiin.

Dopamiini allikas Mucuna pruriens ehk bengali rasvauba.

Siseelundeis on rohkesti tr?ptofaani.

Fen??lalaniini liikumine l?bi vere-ajut?kke ehk hematoentsefaalbarj??ri s?ltub maksa seisundist ja veresuhkru tasakaalust. Maks muundab fen??lalaniini t?rosiiniks, mida saab ajju toimetada. Dopamiini, mida aju kasutab, toodab ta ise. Insuliinresistentsus ja madal veresuhkru tase takistavad dopamiini s?nteesi. T?rosiin teiseneb algul L-dopaks, aga protsessi kulgemiseks on vaja B6-vitamiini, folaati, rauda ja hapnikku. Aneemia, suitsetamine, halb stress, ainevahetusprobleemid ja aju taandareng t?kestavad protsesse. Dopamiin peab saama ka laguneda, et uue jaoks ruumi teha. Selleks on omakorda vaja magneesiumi, met??lidoonoreid, nagu betaiin, folaat ja met??l-B12. SSRI-antidepressandid (serotoniini tagasihaarde takistajad) ja ?strogeenasendusravi p?hjustavad met??lidoonorite puudust, diureetikumid aga magneesiumivajakut. Samuti segab protsessi k?rvetiste ravimeist tingitud maohappe v?henemine.

Serotoniin on indoolamiinide virgatsaine, mis tekib L-tr?ptofaanist, mis ens??mide toimel teiseneb 5-h?droks?tr?ptofaaniks (5-HTP) ja seej?rel 5-h?droks?tr?ptamiiniks ehk serotoniiniks. K?bin??rmes v?ib see edasi muunduda N-atset??lserotoniiniks ja melatoniiniks. Serotoniini on ajus ja seda vabaneb verelibledest. Serotoniini hulka reguleerib MAO-ens??m. Magamise ajal serotoniini eritumine v?heneb.

Serotoniin tekib tr?ptofaanist, mida on eriti valkudes. Kui me ei saa toidust piisavalt tr?ptofaani, siis serotoniinitase alaneb. Tr?ptofaan tuleb toimetada ka l?bi vere-ajut?kke ajusse, kus see peab konkureerima teiste aminohapetega. Alles ajusse j?udnult saab tr?ptofaan liikuda ajurakkudesse ja edasi teiseneda. Aju otsmikusagaras on palju serotoniiniretseptoreid. Serotoniini tekkeks on vaja looduslikku valgust v?i eredat valgust. Keskeas hakkab serotoniini kogus ajus v?henema.

Serotoniin osaleb meeleolu ning une ja ?rkveloleku r?tmi reguleerimises. Selle piisav hulk arvatakse tagavat emotsionaalse tasakaalu, m?juvat rahustavalt ja v?hendavat seksuaaltungi. Liiga v?hene hulk v?ib p?hjustada ahistustunnet, PMS-s?mptomeid, sugutungi kasvu, isu s?sivesikute j?rele, valutundlikkust, v?givaldsust ning alkoholi- ja ravimis?ltuvust. Serotoniin m?ngib rolli migreeni tekkes, sest selle vaegus ahendab veresooni. Ebanormaalne serotoniinitalitlus p?hjustab ?revuss?ndroomi, masendust, ebasobivat sotsiaalset k?itumist, uner?tmi h?ireid, s??mish?ireid ja kroonilisi valusid. Puue avaldub harrastushuvide vaibumises, raskuses elust r??mu tunda; inimest hakkavad vaevama varjatud viha ja v??rkujutlused. Toit ja inimsuhted ei paku r??mu, pilves ilm ja l?hikesed talvep?evad m?juvad masendavalt. Esineb kroonilist v?simust, migreeni, ?rritunud soole s?ndroomi, tinnitust ja valutundlikkust. Serotoniinivaeguse all kannatavatel inimestel on sageli pealtn?ha k?ik korras, aga ?nnelikud nad ei ole. Liigne serotoniin aga p?hjustab ujedust, alav??rsuskompleksi ja n?rvilisust. ?strogeeni v?hesus v?ib alandada serotoniini taset.

Serotoniin peab saama ka laguneda, et seda s?napsidesse liiga palju ei koguneks. Lagunemise eest hoolitsevad ens??mid MAO (monoamiinoks?daas) ja 5-HIAA (5-h?droks?-indool??dikhape). Teatud antidepressandid (SSRI ja MAO inhibiitorid) v?ivad p?hjustada liigset serotoniini kogunemist s?napsidesse ja sellega kaasnevat peataolekut, hallutsinatsioone, vabisemist, peavalu, higistamist, iiveldustunnet, verer?hu t?usu ja ??rmusjuhul koomat. Koos monoamiinoks?daasi ravimitega v?ivad serotoniinis?ndroomi p?hjustada ka palju t?ramiini sisaldavad toidud v?i liht-naistepuna, tr?ptofaan ning viirukipuu (Boswellia) ja johimbeekstraktid. (Johimbe ja Boswellia on troopilised puuliigid.)

Serotoniinitaset saab normaliseerida toidu ja ?rtidega. Liht-naistepuna on serotoniini tagasihaarde inhibiitor (takistaja): see aitab serotoniinil kauem s?napsis viibida, kusjuures posts?naptiline aktiivsus kasvab, suurendades serotoniini ?lekannet. SAMe (vt toidulisandid lk 212) toimib serotoniini tootmisel met??lr?hma ?lekandjana.

Kui serotoniin toimib korralikult, siis tekib sellest teatud ens??mide kaasm?jul melatoniini, mis reguleerib uner?tmi. K?ige rohkem on serotoniini k?bin??rmes. Ens??mide toime s?ltub muuhulgas toidu met??lidoonoreist ja norepinefriinist.

Raske stressi korral ei pruugi norepinefriin ?igesti toimida, sest stress v?ib langetada norepinefriini taset v?i t?sta stressihormoonide taset. Neerupealiste hormoonide tootmine pidurdub ja ajus hormoonide t??d reguleeriv mehhanism on h?iritud. K?rge kortisoolitase v?hendab melatoniini m??ra, mis h?irib uner?tmi. Melatoniini tootmiseks vajatakse folaati, B12-vitamiini, betaiini jm met??lidoonoreid.

Aminohapetest virgatsained ehk neurotransmitterid jagatakse erutavaiks (glutamaat ja aspartaat) ja pidurdavaiks (gamma-aminov?ihape ehk GABA ja gl?tsiin). Glutamaati on k?ikjal n?rvis?steemis ja see osaleb k?igis tunnetusprotsessides. Glutamaat ja selle retseptorid m?jutavad n?rvirakkude kasvu ja eristumist, ?ppimist, m?lu talitlust ja tundeelamusi. Glutamaati vabastavad ajurakud on ?henduses vaid v?heste muude rakkudega. Need v?ivad kuuluda ajupiirkonda, mis on seotud ?ksnes teatud liiki m?luga. Alzheimeri t?ve puhul talitlevad glutamaadi retseptorid puudulikult. Glutamaat on rasvhapete, folaadi ja glutatiooni ehitusaine.

Glutamaati on emapiimas, Emmentali juustus ja teistes valgurikastes toiduainetes. See on ka nn l?hnatugevdaja. Kui toidus sisalduv glutamaat p?hjustab migreeni, siis v?ib p?hjuseks olla glutamaati GABA-ks muundava ens??mi liiga n?rk toime. Ts?liaakia puhul on tegemist sama probleemiga. Suures koguses on glutamaat aga n?rvim?rk.

Juustus on rohkesti valku, aga ka k?llastunud rasva.

GABA ehk ?-aminov?ihape on peaaju ja mingil m??ral ka seljaaju esmase t?htsusega pidurdusvirgatsaine. Eristatakse kaht liiki gamma-aminov?ihapet: GABA A ja GABA B. Neist esimene on ionotroopne ja teine metabotroopne. GABA rahustab n?rvirakke ja hoiab neid puhkeseisundis. Selle piisav hulk m?jub rahustavalt, vaegus aga p?hjustab ?revustunnet, n?rvipinget, murem?tteid, paanikah?ireid, ahistusneuroosi, unetust ja autismi; meel ei suuda l?dvestuda. Paljud neuroloogilised probleemid, n?iteks epilepsia ja parkinsonism, seostuvad osaliselt GABA-ga. Barbituraadid ja bensodiasepiinid m?juvad GABA kaudu. Insuliinresistentsus ja diabeet v?hendavad GABA toodangut. GABA puudust p?hjustavad ka stress, hapnikuvaegus, ajuverevoolu puudulikkus, aneemia (kehvveresus) ja organismis esinevad m?rgid. GABA v?hesus v?ib johtuda p?rilikkusest, ts?liaakiast (gluteenitalumatus) v?i autoimmuunhaigusest. GABA piisav tase pidurdab aju vananemist.

Puuduse korvamiseks tuleb toiduks kasutada GABA eelstaadiume v?i aineid, mis aktiveerivad GABA retseptoreid. GABA ise ei suuda ?letada vere-ajut?ket ehk hematoentsefaalbarj??ri. Palderjanist on abi, sest see suurendab GABA retseptorite tundlikkust ja seondub nendega, muutes GABA ajus tundlikumaks. See aeglustab ka GABA lagunemist. Ka kannatuslill suurendab GABA retseptorite tundlikkust. L-teaniin ja tauriin t?stavad GABA taset ajus. B6-vitamiini, magneesiumi, tsinki ja mangaani on vaja nii GABA s?nteesiks kui ka lagundamiseks.

Gl?tsiin on keskn?rvis?steemi (eriti seljaaju) p?rssiva toimega virgatsaine.

Atset??lkoliin on t?htsaimaid virgatsaineid. See moodustub koliinist ja atset??lkoens??m A-st (CoA). Atset??lkoliini retseptoreid on kaht liiki: nikotiin- ja muskariin-atset??lkoliini retseptorid. Neist esimesed on ionotroopsed ja teised metabotroopsed. Atset??lkoliini vabastavad lihaseid kontrollivad n?rvid, aga see on v?ga t?htis ka m?lu jaoks. Atset??lkoliini akumuleeritakse ajurakkudesse ja stimuleerimisel vabaneb seda s?napsi. ?ppimisel atset??lkoliini hulk suureneb. Atset??lkoliini vabastavad ajurakud jagunevad eriti ohtralt. Alzheimeri t?ve puhul v?heneb atset??lkoliini vabastavate rakkude hulk eesk?tt aju temporaalpiirkondades. Kui aju ei saa piisavalt atset??lkoliini ja ka toidurasvadest ei saada k?llaldaselt koliini, hakatakse ehitusainete fosfatid??lkoliini ja fosfatid??lseriini hankimiseks lagundama ajukude.

H?lmikpuu suurendab atset??lkoliini hulka ajus.

Atset??lkoliini vaegus p?hjustab masendustunnet, halba meeleolu, v?imetust visualiseerida ja unistada, Alzheimeri t?be, m?luh?ireid, n?gemism?lu ja keelelise m?lu kaotust, kognitiivsete (tunnetuslike) v?imete v?henemist, t?helepanelikkuse, keskendumisv?ime ja arvutusoskuse n?rgenemist, loovuse kadu, raskusi asjade ja inimeste ?ratundmisel, vaimsete v?imete h??bumist ning ruumilise orienteerumise raskusi.

Atset??lkoliin on t?htsaim l?hiajalise m?lu ehk l?him?lu ja pikaajalise ehk kaugm?lu virgatsaine hipokambis. Alzheimeri t?vele on t??piline, et inimene m?letab, mida keegi ?tles 40 aastat tagasi, aga tal pole aimugi, mida ta l?unaks s?i. M?te v?ib vesteldes ?kki katkeda v?i ei leita enam s?nu. Kaugm?lu kaob aga alles haiguse l?ppj?rgus. Selle haiguse all kannatav inimene ei suuda asju meenutada, sest tal on kadunud v?ime moodustada neist m?lupilte. Ta kaotab kogu aeg asju, sest l?him?lu on sedav?rd n?rgenenud.

Atset??lkoliini retseptorite erip?ra seisneb selles, et need ei muutu atset??lkoliini suhtes resistentseks, mist?ttu atset??lkoliini taset m?jutavaid aineid ja tooteid v?ib pidevalt tarvitada. Atset??lkoliini taseme t?stmiseks on soovitatav s??a koliini sisaldavaid toiduaineid. Koliini leidub rohkesti maksas, lihas, munades, tofus, p?hklites, koores, k?rge rasvaprotsendiga piimas ja juustus.

Histamiin on virgatsaine, mis tekib ajus histidiinaminohappest. Seda on eriti h?potalamuses ja see osaleb neuroendokriinses regulatsioonis ning uner?tmi, erksuse ja s??giisu reguleerimises.

Tervislik oa-seemne-k??giviljasalat.

Neuropeptiide liigitatakse sageli selle j?rgi, mille struktuuri need meenutavad, v?i nende p?ritolu j?rgi. Neuropeptiid P-aine saadab ajusse valusignaale. N?rvis?steemi m?jutavad ka m?ned seedekulgla peptiidid, nagu kolets?stokiniin ja neurotensiin. Aju virgatsainetena toimivad ka l?mmastikoksiid ja s?sinikoksiid.

Karnosiin on neuropeptiid (?-alaniin-histidiin), mis toimib aju virgatsainena ja toetab GABA toimet (t?psemalt toidulisandeist lk 204, 217–220). Sellest on abi muuhulgas autismi, paanikah?irete ja epilepsia puhul. Seda on k?ikjal aju gliiarakukoes ning s?napsides. Karnosiin reguleerib s?napsides vabanevate metalliioonide tegevust n?rvirakkudevahelises infoedastuses.

Ka hormoonid ja aju oma morfiinid ehk endorfiinid ja enkefaliinid v?ivad toimida virgatsainetena. Need m?jutavad meeleolu ja kognitiivseid v?imeid.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.