KUIDAS MÄLU FUNKTSIONEERIB

M?lu asub paljudes ajupiirkondades hajali, aga nende eri piirkondade vahel toimub koost??. M?lu, vaimuteravuse ja erksuse jaoks on olulised ajukoor, ajut?ve n?rviv?rgustik, ajukeskused, n?rvirakkude kogumid, n?rvis?steem, seljaaju, basaaltuumad ehk basaalganglionid (sh mandeltuum ehk mandelkeha), talamus ehk n?gemisk?hm (vaheaju siseseinas) ja v?ikeaju ning n?rvirakud ja s?napsid. M?lu funktsioneerimises osalevad muuhulgas ka seesmise oimusagara ja otsmiku- ehk laubasagara n?rviv?rgustikud. Hipokamp on m?lu seisukohalt eriti t?htis ajupiirkond.

Seesmine oimusagar kogub ja t??tleb saabuvat informatsiooni, misj?rel info l?heb ajukoore kaudu hipokampi. Hipokambist liigub teave tagasi oimusagarasse ja talletatakse ajukoore kaugm?llu. Ka aju sees paiknev talamus osaleb meeldej?etava teabe t??tlemises. Motoorsed oskused talletatakse basaaltuumadesse, mandeltuum ja v?ikeaju osalevad teatud ?pitud reageerimisviiside m?letamises. L?him?lu jaoks on eriti vajalikud hipokamp ja oimusagarate s?vaosad. Kaugm?lestusi s?ilitatakse ajukoore oimusagarates, kus paiknevad tegude, liigutuste ja k?itumise m?lestused ning sotsiaalse k?itumise, v??rtuste ja taotlustega seostuvad m?lestused. Aistingum?lu paikneb kiirusagaras ja oimusagaras. Laubasagara osast nimega orbitofrontaalkorteks s?ltub t??m?lu ja t?helepanuv?ime. Hipokambis, mandelkehas (mandeltuumas) ja ajukoores esinev proteiinkinaas PKM-dzeeta hoolitseb ka kaugm?lu korrashoidmise eest, m?jutades teatud retseptorite talitlust.

M?lestused tekivad, kui n?rvirakud on omavahelisi keerukaid ?hendusi luues kasvatanud n?rvirakuv?rgustikke ja talletanud neisse m?luj?lgi ehk tekitanud s?napside p?sivaid struktuurilisi ja talituslikke muutusi. M?lestused ei kinnistu ?hte rakku, vaid ?ksteisega elektrokeemiliselt liitunud rakkude piirkonda. Sealt info k?ttesaamiseks on vaja kogu rakupiirkond uuesti aktiveerida.

Aju virgatsained ja valkude fosfor?latsioon (rakuenergia reguleerimine) moodustavad l?hi- ja kaugm?lu aluse. Hipokamp liigendab ja salvestab teabe nn puhverm?llu, kust see siirdub hiljem m?luj?lje v?imaliku tugevnemise korral edasi kaugm?llu. Teatud rakkude vaheline m?lupiirkond v?ib tugevneda v?i n?rgeneda – seda protsessi nimetatakse s?naptiliseks plastilisuseks. Uue m?luj?lje loomiseks peab aju suutma muuta rakkudevaheliste ?henduste tugevust. Ajurakk v?ib vabastada uut virgatsainet iga kord, kui elektriimpulss kulgeb aksoni kaudu s?napsi. Ka signaali vastu v?ttev ajurakk v?ib muutuda virgatsaine suhtes tundlikumaks, tootes juurde retseptoreid (proteiine). Kaugm?lu tekib, kui s?napsides liigub korduvalt tugevaid signaale.

Isu?ratav avokaado-viigimarjasalat.

Teadlikuks m?letamiseks on vaja meeldej?tmist, meeleshoidmist ja meeldetuletamist. M?lu funktsioneerimist m?jutavad oluliselt inimese motiveeritus, t?helepanelikkus, kasutatud m?lustrateegiad ja antud hetke ps??hiline seisund, samuti varem omandatud keelelised ja visuaalsed v?imed. Mida rohkem m?lu treenitakse, seda paremini see toimib.

Meenutamine saab alguse t??m?lus, kus teavet vastu v?etakse ja t??deldakse. Olulised asjad suunatakse pikaajalisse m?llu, kus info v?ib s?ilida p?him?tteliselt piiramatu aja kestel. M?luraskused seostuvad ?ldiselt meeldej?tmise ja meenutamisega.

T??m?lu toimib ainult 15–20 sekundit ja v?listegurid h?irivad seda eriti kergesti. T??m?lu on l?him?lu k?ige olulisem osa, kus infot teadlikult k?sitletakse. T?helepanuv?ime abil v?idakse keskendada t?helepanekuid ja teabe k?sitlemist k?ige olulisemale – see on t??m?lu piiratuse t?ttu v?ga vajalik. T?helepanu hajumine v?hendab m?lu t?husust, samal moel m?juvad v?simus, stress ja vananemine.

T??m?lusse saabuv uus teave aktiveerib kaugm?lus sisalduvat. Kaugm?lus salvestatud teabe abil v?ib t??m?lu liigendada uut infot.

Viigipuu

Oluline on inimese enda teadvusejuhtimine, sest selle abil saab ta korrastada vastuv?etud teavet, reguleerida oma motoorseid v?imeid ja tundereaktsioone. Teadvusejuhtimisel vajatakse nii t??- kui ka kaugm?lu, mille p?hjal saab eesm?rke ja toiminguid hinnata, kavandada ja teostada. Teadvusejuhtimise jaoks on keskse t?htsusega suuraju otsmikusagar, eriti seal paiknev orbitofrontaalkorteks.

Pikaajalise m?lu maht on p?him?tteliselt piiramatu, aga iga?he m?luvaramu on erinev, see s?ltub kogemustest, n?iteks t??st ja harrastustest. Kaugm?lu ei h?iru nii kergesti kui t??m?lu, aga meeldej?tmine ja meenutamine v?ivad tekitada raskusi. Motivatsioon ja mitmesugused assotsiatsioonidel p?hinevad m?lutehnikad soodustavad kaugm?lu talitlust.

Pikaajaline ehk kaugm?lu koosneb mitmest eri liiki m?lust. Semantiline m?lu sisaldab teavet ?mbritsevast maailmast ja keelelisest m?istestikust, mida muuhulgas ?ppimine avardab. Episoodiline m?lu talletab s?ndmusi ja kogemusi. Protseduuriline m?lu h?lmab ?pitud oskusi ja harjumusi, ja m?luhaigetel s?ilib see sageli k?ige kauem. Tulevikku suunatud m?lu on m?luhaiguste korral k?ige sagedamini h?iritud. N?om?lu seondub parempoolse oimusagaraga. ?ks m?lu alaliik, mis m?luhaigetel samuti v?ga sageli h?irub, on autobiograafiline m?lu, mille abil inimene paigutab oma elujuhtumeid ajateljele.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.