Harilik altee

Althaea officinalis L

• TOHTRI-TOKKRUUS

Harilik altee on Eestis kasvatatav mitmeaastane rohttaim kassinaeriliste sugukonnast. Teda kasvatatakse meie aedades juba vanast ajast ilu- ja ravimtaimena.

P?stine, tavaliselt 60–150 cm k?rgune taim vajab enamasti toestamist, millele viitab ka tema rahvakeelne nimi tokkroos. Vars on katsumisel kare ja puitub s?giseks. Lehed meenutavad ilma voltideta kortslehe lehte ja on sageli kahjurite poolt auguliseks s??dud, sest maitsevad nii tigudele kui r??vikutele.

?ied asetsevad 2–3 kaupa keskmiste varrelehtede kaenlais. Heleroosasid kroonlehti on viis ja need on tippudest s?gava sissel?ikega, meenutades s?dant. Ka tolmukad on roosad.

Taim ?itseb juulist augusti l?puni.

Altee oli ravimtaimena tuntud juba antiikmaailmas. Keskajal kasvatati teda raviotstarbel ka kloostriaedades, kust ta l?puks meie taluaedadessegi j?udis. Eesti rahvameditsiinis on ta siiski uustulnukas ja nii pole teada, kuidas teda kasutati, kuid vaevalt et lihtsalt ilutaimena.

Droogina kasutatakse peamiselt alteejuurt (Althaeae radix), mis kaevatakse maa seest v?lja, pestakse k?lma veega, eemaldatakse puitunud j?medad juured ja peened k?rvaljuured, ?lej??nu j?etakse paariks p?evaks n?rbuma. Seej?rel kaabitakse juurtelt hall korgikiht maha, l?igatakse need 30–35 cm pikkusteks t?kkideks ja j?medamad ka pikuti pooleks v?i neljaks ning kuivatatakse temperatuuril mitte ?le 60 °C. S?ilitatakse kuivas ja pimedas k?ige rohkem 3 aastat. Muidugi v?ib kasutada ka koorimata juuri.

Lehti kogutakse enne ?itsemist v?i ?itsemise ajal ja kuivatatakse ?hukese kihina temperatuuril mitte ?le 35 °C. S?ilitatakse kuivas ja pimedas k?ige rohkem 2 aastat. V?rreldes juurtega on lehti mugavam koguda, kuid traditsiooniliselt kasutatakse rohkem juuri, millel ?igupoolest selge p?hjendus puudub.

Euroopa farmakop?a s?testab kvaliteedin?uded alteejuurtele ja -lehtedele (Althaeae folium), seejuures toimeainete piirsisaldust m??ratlemata. Alteejuured jaotatakse koorimata ja kooritud juurteks, mis v?ivad sisaldada kuni 12% niiskust ja anda vastavalt 8% v?i 6% ?ldtuhka. Kooritud juurtele on kehtestatud paisumisindeksi minimaalv??rtus 10, mis kajastab kaudselt droogis leiduvate limaainete hulka. Alteelehtedes tohib olla kuni 10% niiskust ja kuni 18% ?ldtuhka; paisumisindeks peab olema v?hemalt 12 ehk limaainete hulk on lehtedes m?nev?rra suurem kui (kooritud) juurtes.

Alteejuurtes on 5–12% limaaineid, mille koostisse kuuluvad peamiselt galakturoramnaanid, arabinogalaktaanid ja arabaanid, mis annavad vees kolloidlahuse. Limaainete h?drol??sil vabanevaid sahhariidseid koostisaineid on keemiliselt h?sti uuritud. Lehtedes leidub lisaks mitmeid flavonoide, mis aga m?rkimisv??rselt droogi toimet ei m?juta.

Altee m?ju inimesele ei ole veel piisavalt uuritud ega t?estatud, mist?ttu Euroopa Ravimiamet peab peenestatud juuri, nendest veega valmistatud vedelekstrakti v?i kuivekstrakti, 25% etanooliga valmistatud vedelekstrakti ja vesit?mmisest valmistatud siirupit traditsioonilisteks ravivahenditeks, mis on n?idustatud pehmendava vahendina kuiva k?haga kaasneva kurgu?rrituse korral. Samuti leevendab see kergeid mao-sooletrakti vaevusi.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.